Nõmme metsas

Kriss-sass-saa saatis meile kirja, milles ta palus meie abi. Tema sooviks oli, et teeksime endale ise kodus ühe võileiva, võtaksime kaasa kõrrejoogi ning astuksime järgmisel hommikul bussi. Lisas ka, et küll seal seletatakse....
Ja järgmisel hommikul oligi igal lapsel kaasas võileib ja jook ning hinges ärevus.....

Metsas ootas meid Metsahaldjas, kellel oli meile järgmine jutt :

 ( see on Metsahaldjas Kaia)

"Teate, lapsed, selle metsa hiiglane on loomaaiast ära viinud ühe looma. Mina ka ei tea, mis loom see on aga, kui me läheme mööda teed edasi, siis leiame selle kohta vihjeid."
"Sellel loomal on neli jalga, ta on umbes 10m pikk ja ilmselt väga raske, kuna hiiglane on siia vahepeal toetunud ja jätnud suured käejäljed puu peale.

(Lauri proovib, kui suur see käsi siis on)

"Hiiglane pidi vahepeal puhkama, sest ta kandis seda looma seljas ja kõndis näete niimoodi..."

( Metsahaldjas näitab, kuidas hiiglane kõndis)

"Teate, me jõuame kohe hiiglase riiki. Selleks, et ta meid ei näeks ja hirmutama ei tuleks, siis on mul teile palve. Korjake endale viis mustikalehekest, pange need endile tasku ja te muutute nähtamatuks!"

                                                  (ja muutusimegi kõik nähtamatuks )

"Nüüd kus meid enam näha ei ole, võime vaikselt kuid julgelt edasi minna. See vaene loomake on kaotanud mõned oma hambad, kui me korjame siit kaasa mõned "hambad", siis saame need talle pärast äkki suhu tagasi panna."

"Siin see loom, kelle hiiglane loomaaiast ära tõi, ongi. Ja tõesti-tõesti tal ei olegi enam hambaid suus. 

Läheme ja paneme talle nüüd need kaasakorjatud hambad suhu."

(krokodilli suur punane keel)

"Kas teate, lapsed, et tegelikult ei ole see hiiglane üldsegi halb ja kuri. Ta on lihtsalt nii üksik ja õnnetu. Sellepärast ta ka selle krokodilli sealt loomaaiast ära tõi, et tal oleks kellega mängida. Ta isegi meisterdas krokodillile pesa. Lähme vaatame, kas ta on selle tööga hästi hakkama saanud.?"

                     (müüridele kõndima saab minna koos emme-issiga)

"Oi-oi hiiglane on kodus!! Aga õnneks oleme meie ju nähtamatud ning hiiglast karta ei ole vaja.

" Sätime ennast hoopis siia tema jalgade juurde istuma ja teeme ühe mõnusa pikniku. Teil on ikka enda tehtud võileivad kaasas!? Väga hea, sest metsas käies peab ikka midagi nosimiseks kaasas olema."

( Head isu!)

" Kui teil nüüd kõhud täis on saanud, siis läheme edasi. Või on targem öelda, et tagasi. Hiiglase riigist saab välja ainult hüpates. Võta hoogu ja hopsti!!"

" Ja nüüd muutusite te kõik jälle nähtavateks. Vaadake!!!"

 ( ja kõiki huvitas, kas ikka tõesti ;) )

"Ja kuna me kõik saime ilusti jälle nähtavateks, siis ma arvan, et on hea maha istuda ja natuke meisterdada. Mis tearvate kui teeks hiiglasele paar siili seltsiks?"

"Mul on kaasas mõned siilid, kuid nendega on see hirmus asi juhtunud, nad on kaotanud kõik oma okkad. Ole sina nüüd nii pai ja kleebi siilile okkad selga." 

"Kui sa oled sellega valmis saanud, siis tee silmad hästi lahti, ning vaata, mida toredat sa siit metsast veel leiad. Mina aga pean ruttama, ma kuulsin just et üks väike linnupoeg on kaotanud oma ema ja vajab minu abi. Aitäh teile,kallid Pääsusilmad!"

Ja nõnda see Metsahaldjas ära ruttaski. Meie aga tegime oma silmad hästi-hästi lahti ja leidsime 

ühe vahva teo-tädi

ja täiesti sõbraliku siili-onu.

Ning sellega lõppes meie natuke hirmus, piisavalt põnev ja lõputult lõbus detektiivimäng Nõmmel.

On ju lahe!? :)

Täna hommikul ootas lapsi ees üllatus. Panime vestid selga ja asutasime minekule.

"Õpetaja Taimi, kuhu me läheme?"      "See on üllatus, aga me läheme bussi peale!"

Nii me ootusärevalt bussi peale jooksimegi. Õues oli hirmus külm ja lörtsigi hakkas sadama.

Ats Hendrik:"Õpetaja, vaata, lumetäpid sajavad!"

Ja me läksime ja läksime, kuni nägime õpetaja Annet meile lehvitamas....

                                         Ronisime trepist üles ja jõudsimegi kohale

Jätsime saapad esikusse ja lippasime avastusretkele.

Oi-oi kui põnevaid atraktsioone seal leidus. Mängisime nuku- ja autonurgas, turnisime piraadilaevas ja lasime liumäest alla.

Möllasime pallimeres ja mängisime lauajalgpalli.

 Kõige kuumemaks kohaks oli diskotuba! Siin kepsutasid ja kargasid, hüplesid ja keerutasid peput nii tüdrukud kui poisid  :)

Suure hullamisega läheb kõht tühjaks ja janugi tuleb peale. Mis siis muud kui keha kinnitama!

Heas seltskonnas möödub aeg märkamatult ja oligi käes aeg korjata kokku mänguasjad, panna selga õueriided ning lehvitada õpetaja Annele.

Hanna ja Morten isekeskis.

Hanna: "Oled sa kuulnud, kuidas mänguasjad räägivad?"

Morten :"Mhm!"

Hanna: "Onju lahe!?"

Pääsusilmad alustavad

Pääsusilmad päikest täis                 Pääsusilmad sõpru täis
naerusui meil ringi käi.                   üksi ei sa ringi käi.
Pole meil siin nutujoru                    Võta sõbral kinni käest
paha tuju jäta koju.                        siin on tore, küll sa näed!