Ahhoi,
väike meremees, sind Merevägi ootab ees.
Teadsime,
et me läheme sõjalaeva vaatama sõjakastikaga, noh ikka see millel on kate peal
ja puha. Juba terve hommiku ma mõtlesin „Huvitav, kuidas lapsed, sinna kasti
saavad? Kindlasti on seal mingi trepp või redel. Aga äkki ei ole? “
Ja siis
sõitis see „kastikas“ lasteaia ette. VAU!
Kastikas on selle kohta ikka väga
halvasti öeldud.
See ju puhta hiiglane!!!
Hiljem selgus, et nimeks tal MAN. Ja sellel ei ole mingit treppi! Vaatasin oma
pisikestele pääsusilmadele otsa ja nägin
nende nägudelt (ikka tundsin füüsiliselt) seda „Vau!Ohhoo!“ sära ja sisemist ärevust.
See on nii vägevalt suur!
Väga ladusalt lahenes probleem „Kuidas me sinna kasti saame?“. Vanemleitnant
ehk siis laeva komandör tõstis kõik ükshaaval üles ja vanemveebel võttis vastu (ja
nõnda 22 korda) Ja sõit võiski alata.
Vups ja kasti!
Peale 20 minutilist puupingil rappumist
mööda Tallinna auklikke tänavaid, jõudsime Miinisadama kai peale, mille ääres
ootas meid Miinijahtija Sakala, oma võrratu meeskonnaga.
Ronisime mööda
laevatrappi üles ja olimegi päris sõjalaeva peal. Nägime kohti kus sõdurid
söövad, õpivad, magavad, käivad vetsus ja pesemas. Piilusime sisse kambüüsi ehk
siis kööki ja laeva keldrisse. Katsusime KALA ehk sonarit (sellega otsitakse
merepõhjast miine) ja relvi. No ja relvi oli seal palju! Olid püstolid,
automaadid, kahurid ja kuulipildujad. Käisime ka sillas ning istusime komandöri
toolil. See on tool, kus traditsioonide kohaselt keegi teine istuda ei tohi.
Lõpetuseks jõime sooja teed, nosisime küpsist ning vaatasime filmi kuidas
Sakala sõidab merel, otsib miine ja teeb need kõva pauguga kahjutuks.
Sakala komandör, vanemleitnant Auväärt, räägib sellest,
mis meid ees ootab.
MAN-i sügavusest teed vaatamas
See ongi kambüüs ehk köök
ja nõud on siin plastikust,
et tormiga mahakukkudes
katki ei läheks.
Laevas käiakse mööda selliseid treppe
ja magatakse kolmekordsetes"riiulites"
Selles ruumis räägiti erinevatest relvadest,
mida laevas kasutatakse
ja siis me saime neid kõiki ka katsuda
ja isegi sisse istuda! Ohsaa!
Ohvitseride messis küpsise ja teega filmi nautimas
Aitäh,
Sakala, et meid vastu võtsid ja meile pikaks ajaks jututeemat pakkusid.
Tagasi lasteaeda sõitsime juba poole väiksema
autoga.
Ja minu meelest ka poole kiiremini!
Igaljuhul oleme elus-terved ja
ülirõõmsad!
Kirjutas
ja pildistas Anne
KÄED ON KÕIGIL TÖÖD NÕNDA TÄIS, ET LAUSA LUST VAADATA. EHITATI KINDLUST JA LUMEMEMME JA ISEGI KELK OLI MÄELE
TASSITUD. JA EGA VANAT HEAD LUMESÕDAGI EI UNUSTATUD!
