Kui vastlapäeval on sula ja tuiskab, siis tuleb soe suvi.
Kuid,
oh häda, meil ju üldse lund ei olegi! :/
Millega me küll Ilmataati oleme
pahandanud?!
Kuna ilmataat oli pahas tujus ning üldse lund pilvedest alla ei
puisanud, siis mõtlesime kuidas ikkagi vastlaliugu lasta. Selgus, et selleks on
üsna mitu võimalust. Aga ärgem rutakem ette!J
Niisiis, kohe kui saali ukseni jõudsime, ootas meid ees MÄGI!
Saali ei saanud enne, kui olime mäest alla sõitnud. Kõige pikema liu omanikuks
kuulutas Liha-eit Urve, Steveni ning napilt teiseks sõitis Morten.
Liha-eit Urve rääkis Vastlakommetest:
1. Vanasti
käis Liha-eit taludes ja korjas kokku kõik kondid. Need anti sigadele, et sead suvel
kenasti karjas püsiks, mitte plehku ei paneks.
2. Hommikul
esimese asjana oli vaja toad koristada. Kui leiti toast kolm naela, tuli need
aeda maha matta, siis taimed õitsesid hästi ja kandsid saaki.
3. Juukseid
oli vaja 7 korda kammida, siis kasvavat pikad ja paksud juuksed.
Tähtsaim tegevus oli siiski liulaskmine. Et olla kindel saali põranda
libeduses, lihvisime seda suuskadel.
Korraldasime suusatamise võistluse. Lihvisime
võidu koos Karukella tüdrukutega ja Nurmenuku poistega.
Õpetajad tegid patsipunumise võistluse, ja tüdrukute ülesandeks jäi pats lahti harutada.
Ühise arutlemise tulemusena otsustasime, et saali põrand ON lihvitud ja libe.
Niisiis, rakendasime saani ette kaks hobust ning Vastlasõit võiski alata.
Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad!
