Mardid tulevad!

9. novembri õhtul, kui suurem osa lapsi juba emmede-issidega koju olid läinu ja e Liisbeti ja Sten Marteniga rühmas toimetasime märkasime õues huvitavat seltskonda. Meie rühma akna tagant silkasid  mööda Mardisandid!

Mardipere suundus meie naabrite Kuldkingade poole ja peagi kostus meieni lual "Laske Mardid tuppa tulla..." Oi-oi  kui põnev oli ja uudishimu oli ka suur, seega otsustasime  piiluma minna ja need huvitavad tegelased üle vaadata.

Mõeldud-tehtud, kapist said kaasa haaratud sinna tagavaraks jäänud kommid ja kiirustasime lastega Kuldkingade poole. 

 

Õpetaja Ines oli sandid juba kenasti tuppa kutsunud ja lõpetati just oma esitust. Mardipere oli päris suur  ja isegi titt oli neil kaasas:)

 

Mardisandid olid nii hästi ette valmistunud- laulsid, tantsisid, lugesid luuletusi, rääkisid nalju. Titt usaldati tantsu ajaks õpetaja Inese kätte ja nii õnnestus meilgi piiluda seda pisikest Mardititte lähemalt. Oli ikka täitsa armas titt!

Igaljuhul lapsed kuulasid ja vaatasid näod tõsised ja suud lahti Mardisantide toimetamist :)

Kui kõik laulud ja tantsud tantsitud said ja Mardipere oma nänni kätte olid saanud ning meie rõõmsalt oma rühma jõudsime, kuulsime uksele koputust...Ohhhhh, ma ju andsin kõik kommid ära, jõudsin ma vaid mõelda.
Ust avades astus sisse üksik Mardisant, kes võttis ihuüksi üles laulu ja üllatus-üllatus- tõi hoopis meile kommi!

Mardisant Ene ;)

Aitähh Ene toreda üllatuse eest!

Issi, head Isadepäeva!

Taas on kätte jõudnud Isadepäev. Ettevalmistused kestsid terve nädala. Esiteks me voltisime, lõikasime ja kleepisime ning kokku tuli selline tore kaart, mille sisse iga laps, kas ise või õpetaja abiga, kirjutas oma nime.

Kui kaart valmis, me hakkasime tegelema kingituste meisterdamisega.




Kõigepealt valisime endile ühe oksa,

                                                                                                                         

ning pistsime seejärel selle kipsi sisse "kasvama".

Ning kui oksake oli paar päeva kipsis seisnud ja me olime seda katsunud ja vaadanud, sirguski sellest oksakesest korralik "Rahapuu"

 Siinkohal on õige aeg tänada kõiki, kes aitasid meid rahapuu kasvatamisel :) 

Kui kätte jõudis kolmapäev, tulid issid koos lastega juba traditsioonilisele pudru söömise hommikule. Menüüs oli riisipuder vaarika toormoosiga.

Koos issiga maitses puder ka nendele lastele, kes tavaliselt putru ei armasta. 

Kõht täis ja tuju hea asutasid issid ennast tööle. 

Tore oli, et ka sellel aastal leidus issidel aega, et veidi koos lapsega enne tööle minemist mängida.

Veel viimsaed musid-kallid ja "Õhtul näeme!" ning saimegi asuda ettevalmistama õhtust mängupidu. 

Nii nagu ikka ei möödu ka meil ükski pidu ilma söögita. Kui eelmisel aastal meisterdasime issidele küpsisetorti, siis sel aastal küpsetasime viineripirukaid.

                                                                             











Viineripirukaid on  imelihtne teha, ainult rulli....                                                                                                                                                                ...lõika, vaata,et sõber teeks õigesti

pintselda munaga üle ning saada ahju küpsema!

Küll ootamine paneb aja venima, kohe kuidagi ei jõudnud ära oodata millal saabub õhtu.

 Lõpuks oli päevast saanud õhtu, ning riburada tulid ka issid töölt.

Võtsime end kenasti ritta ja lugesime luuletuse:

Minu isa on pikk kui osi,

seepärast ema ta meile kosis.

Mulle meeldivad pikad isad,

pikad on pallimängus visad.

Ja kui isa on mulle ratsuks,

tema õla pealt pilvi ma katsun.

Nüüd, kus ametlik ja pidulik osa läbi, asusime lõbusalt koos mängima, möllama, meisterdama ja joonistama.

 

Kaitse enda ja lapse õhupalli, kuid proovi teiste omasid ära lõhkuda.

Olime eelnevalt joonistanud isadest portreed ja nüüd said ka issid võimaluse meist portree teha. 

Mhmmm,  kes küll osavam on :)?!

Olgu, olgu meil oli väike eelis. Meie silmad olid avatud, aga isad on suuremad ka!!! :)

Peale väikest kehakinnitust ja janu kustutamist oligi aeg kodupoole hakkata sättima. Aga kuna meie õue-ala on suhteliselt märg, siis ootas issisid veel ees viimane ülesanne. Koos lapsega oli vaja meisterdada transpordivahend, mis neid kenasti koju viiks.

Meisterdati just õigeid asju: laevu, lennukeid, autosid ja porisaane.  

KAUNIST ISADEPÄEVA, PÄÄSUSILMAD!

Nõmme metsas

Kriss-sass-saa saatis meile kirja, milles ta palus meie abi. Tema sooviks oli, et teeksime endale ise kodus ühe võileiva, võtaksime kaasa kõrrejoogi ning astuksime järgmisel hommikul bussi. Lisas ka, et küll seal seletatakse....
Ja järgmisel hommikul oligi igal lapsel kaasas võileib ja jook ning hinges ärevus.....

Metsas ootas meid Metsahaldjas, kellel oli meile järgmine jutt :

 ( see on Metsahaldjas Kaia)

"Teate, lapsed, selle metsa hiiglane on loomaaiast ära viinud ühe looma. Mina ka ei tea, mis loom see on aga, kui me läheme mööda teed edasi, siis leiame selle kohta vihjeid."
"Sellel loomal on neli jalga, ta on umbes 10m pikk ja ilmselt väga raske, kuna hiiglane on siia vahepeal toetunud ja jätnud suured käejäljed puu peale.

(Lauri proovib, kui suur see käsi siis on)

"Hiiglane pidi vahepeal puhkama, sest ta kandis seda looma seljas ja kõndis näete niimoodi..."

( Metsahaldjas näitab, kuidas hiiglane kõndis)

"Teate, me jõuame kohe hiiglase riiki. Selleks, et ta meid ei näeks ja hirmutama ei tuleks, siis on mul teile palve. Korjake endale viis mustikalehekest, pange need endile tasku ja te muutute nähtamatuks!"

                                                  (ja muutusimegi kõik nähtamatuks )

"Nüüd kus meid enam näha ei ole, võime vaikselt kuid julgelt edasi minna. See vaene loomake on kaotanud mõned oma hambad, kui me korjame siit kaasa mõned "hambad", siis saame need talle pärast äkki suhu tagasi panna."

"Siin see loom, kelle hiiglane loomaaiast ära tõi, ongi. Ja tõesti-tõesti tal ei olegi enam hambaid suus. 

Läheme ja paneme talle nüüd need kaasakorjatud hambad suhu."

(krokodilli suur punane keel)

"Kas teate, lapsed, et tegelikult ei ole see hiiglane üldsegi halb ja kuri. Ta on lihtsalt nii üksik ja õnnetu. Sellepärast ta ka selle krokodilli sealt loomaaiast ära tõi, et tal oleks kellega mängida. Ta isegi meisterdas krokodillile pesa. Lähme vaatame, kas ta on selle tööga hästi hakkama saanud.?"

                     (müüridele kõndima saab minna koos emme-issiga)

"Oi-oi hiiglane on kodus!! Aga õnneks oleme meie ju nähtamatud ning hiiglast karta ei ole vaja.

" Sätime ennast hoopis siia tema jalgade juurde istuma ja teeme ühe mõnusa pikniku. Teil on ikka enda tehtud võileivad kaasas!? Väga hea, sest metsas käies peab ikka midagi nosimiseks kaasas olema."

( Head isu!)

" Kui teil nüüd kõhud täis on saanud, siis läheme edasi. Või on targem öelda, et tagasi. Hiiglase riigist saab välja ainult hüpates. Võta hoogu ja hopsti!!"

" Ja nüüd muutusite te kõik jälle nähtavateks. Vaadake!!!"

 ( ja kõiki huvitas, kas ikka tõesti ;) )

"Ja kuna me kõik saime ilusti jälle nähtavateks, siis ma arvan, et on hea maha istuda ja natuke meisterdada. Mis tearvate kui teeks hiiglasele paar siili seltsiks?"

"Mul on kaasas mõned siilid, kuid nendega on see hirmus asi juhtunud, nad on kaotanud kõik oma okkad. Ole sina nüüd nii pai ja kleebi siilile okkad selga." 

"Kui sa oled sellega valmis saanud, siis tee silmad hästi lahti, ning vaata, mida toredat sa siit metsast veel leiad. Mina aga pean ruttama, ma kuulsin just et üks väike linnupoeg on kaotanud oma ema ja vajab minu abi. Aitäh teile,kallid Pääsusilmad!"

Ja nõnda see Metsahaldjas ära ruttaski. Meie aga tegime oma silmad hästi-hästi lahti ja leidsime 

ühe vahva teo-tädi

ja täiesti sõbraliku siili-onu.

Ning sellega lõppes meie natuke hirmus, piisavalt põnev ja lõputult lõbus detektiivimäng Nõmmel.

On ju lahe!? :)

Täna hommikul ootas lapsi ees üllatus. Panime vestid selga ja asutasime minekule.

"Õpetaja Taimi, kuhu me läheme?"      "See on üllatus, aga me läheme bussi peale!"

Nii me ootusärevalt bussi peale jooksimegi. Õues oli hirmus külm ja lörtsigi hakkas sadama.

Ats Hendrik:"Õpetaja, vaata, lumetäpid sajavad!"

Ja me läksime ja läksime, kuni nägime õpetaja Annet meile lehvitamas....

                                         Ronisime trepist üles ja jõudsimegi kohale

Jätsime saapad esikusse ja lippasime avastusretkele.

Oi-oi kui põnevaid atraktsioone seal leidus. Mängisime nuku- ja autonurgas, turnisime piraadilaevas ja lasime liumäest alla.

Möllasime pallimeres ja mängisime lauajalgpalli.

 Kõige kuumemaks kohaks oli diskotuba! Siin kepsutasid ja kargasid, hüplesid ja keerutasid peput nii tüdrukud kui poisid  :)

Suure hullamisega läheb kõht tühjaks ja janugi tuleb peale. Mis siis muud kui keha kinnitama!

Heas seltskonnas möödub aeg märkamatult ja oligi käes aeg korjata kokku mänguasjad, panna selga õueriided ning lehvitada õpetaja Annele.

Hanna ja Morten isekeskis.

Hanna: "Oled sa kuulnud, kuidas mänguasjad räägivad?"

Morten :"Mhm!"

Hanna: "Onju lahe!?"

Pääsusilmad alustavad

Pääsusilmad päikest täis                 Pääsusilmad sõpru täis
naerusui meil ringi käi.                   üksi ei sa ringi käi.
Pole meil siin nutujoru                    Võta sõbral kinni käest
paha tuju jäta koju.                        siin on tore, küll sa näed!