Eestimaal on sünnipäev!

18-22 veebruar oli meie rühmas kõrgendatud tähelepanu Eesti Vabariigi 95 sünnipäeval.Tuletasime meelde kõik tähtsamad sümbolid- lipp, vapp, rahvuslind ja rahvuslill- need kõik on kohalolnud lastel sege kui seebivesi :D  Lisaks saime teada, et rahvuskivi on paekivi ja rahvuskala on räim.

Õpetaja Anne uuris lastelt, mille järgi nad aru saavad, et me elame Eestis ja mis on kodumaa? Loomulikult teadsid lapsed Eestit kõige paremini lipu järgi ja teati sedagi, et meil räägitakse eesti keelt ja on president ja vapp ja hümn. Kodumaa aga seostus enim oma koduga või siis nagu Karl Gustav arvas: "Kodumaa aga on seal, kus on kodu ja lasteaed. Kodumaal on küla ja aed ja muru"

Õpetaja Annega meisterdati valmis vahvad pildid Pika Hermanni tornist koos lehviva lipu ja lendavate suitsupääsukestega ning valmisid vahvad trükitehnikas rukililled.

 

 

Neljapäeval aga vaadates Jänku Jussi multifilmi  paraadist tekkis lastel diskussioon selle üle, et paljud pole kunagi Pika Hermaani torni päriselt näinud ja ei tea mis koht on Vabaduse väljak. Mõeldud tehtud- läheme siis vaatama! Kiiresti riided selga ja bussipeale- küll oli põnev, sest sõit tekita taaskord niipalju elevust ja küsimusi, et esimesed peatused ei saanud me kuidagi rahulikult istuda.
Trolli oodates aga uudistati juba rohkem- nii pikka sõitu pole me varem ju teinud.
Vabaduse väljakul vaatasime üle Vabadussõja võidusamba- küll oli ikka kõrge trepp, üles oli hea joosta aga alla tulla oli päris hirmus, sõbra käsi oli hea abiline! Uudistasime ka läbi klaasi maa-alust  Harju väravat.

Seejärel viis tee meid kõrgetest treppidest üles  Pika Hermanni torni otsima. Tee oli libe ja mäkketõus päris väsitav- aga me ju oleme vaprad! Eemalt märkasid tähelepanelikumad juba torni, mille tipus lehvis uhkelt sini-must-valge lipp. Lähemale jõudes tekitas elevust see, et need P-H müürid on ikka tohutult kõrged!

                                                                                                          Tagasi sõitsime aga hoopis Balti jaamast ja seekord vana trolliga, mille kohta ütles Lola, et " See vana troll raksus koguaeg"

 Lapsed ise ütlesid, et oli põnev ja lahe ja lõbus, reis meeldis ja oli väsitav samuti.
Igaljuhul kindel on see, et meil oli vahva, kõrged trepid ja
mäest üles-alla seiklemine oligi põnev ja väga väsitav, sest peale seda tuli kõigil magus uni :)












Reedel aga oli nädala lõpetamine piduliku aktusega saalis. Laulsime Eestle sünnipäevalaulu, tantsisime lõbusat tantsu ja kuulasime-vaatasime viisakalt teiste rühmade esinemist.
Olime tublid ja ilusad!
Rohkem pilte:
https://picasaweb.google.com/117523461410214158302/EestiVabariigi95Sunnipaev22022013?authkey=Gv1sRgCMS5gaCN1djn2wE#

Hõissa,vastlad!

Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad,

kasuk seljas lumine, jalas valged pastlad...

 Vastlahommik algas meil suure vastlavurri meisterdamise ja vurritamisega. Meisterdamises oleme hästi osavad, kuid vurritamisega on veidi keerulisemad lood :(  Nagu ütleb tark vana-rahvas "Harjutamine teeb meistriks!", nõnda siis tark noor-rahvas muudkui harjutab, kuni õue minemise ajani kohe.

 Veel viimane pilguheit, kas kelk on oma ja kas nöör ikka peab......

ning kas kelgul ikka seda õiget hoogu ja libisemist jätkub.

Seisime, kui üks mees rivis, et vastlamänge mängida.

Esimeses mängus oli tarvis proovile panna väledad saapad ja osavad käpikud. Seda ikka selleks, et korjata kelgule hästi palju palle. Neoonsed pallid olid lausa võlutud, nende sees olid peidus soovid!

 Järgmisena vajasime teravaid silmi, täpseid käsi ja kiireid jalgu. Nimelt seisid "jahimehed" kelgu taga ning püüdsid üle väljaku kihutavaid " kitsekesi" sabapallidega tabada!

Mängud mängitud, võistlused võisteldud, ei muud, kui liugu laskma!

Lustisime kelgumäel, nii et seljad märjad ja põsed punased. Suur lust ja rõõm puges iga väikese ja suure inimese põue ning jääb sinna pikaks pikaks ajaks püsima.

Kaunist vastlapäeva!