Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad,
kasuk seljas lumine, jalas valged pastlad...
Vastlahommik algas meil suure vastlavurri meisterdamise ja vurritamisega. Meisterdamises oleme hästi osavad, kuid vurritamisega on veidi keerulisemad lood :( Nagu ütleb tark vana-rahvas "Harjutamine teeb meistriks!", nõnda siis tark noor-rahvas muudkui harjutab, kuni õue minemise ajani kohe.
Veel viimane pilguheit, kas kelk on oma ja kas nöör ikka peab......
ning kas kelgul ikka seda õiget hoogu ja libisemist jätkub.
Seisime, kui üks mees rivis, et vastlamänge mängida.
Esimeses mängus oli tarvis proovile panna väledad saapad ja osavad käpikud. Seda ikka selleks, et korjata kelgule hästi palju palle. Neoonsed pallid olid lausa võlutud, nende sees olid peidus soovid!
Järgmisena vajasime teravaid silmi, täpseid käsi ja kiireid jalgu. Nimelt seisid "jahimehed" kelgu taga ning püüdsid üle väljaku kihutavaid " kitsekesi" sabapallidega tabada!
Mängud mängitud, võistlused võisteldud, ei muud, kui liugu laskma!
Lustisime kelgumäel, nii et seljad märjad ja põsed punased. Suur lust ja rõõm puges iga väikese ja suure inimese põue ning jääb sinna pikaks pikaks ajaks püsima.
Kaunist vastlapäeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar