Pääsusilmad: oktoober 2014

teisipäev, 28. oktoober 2014

Fotojaht Alasniidul

Fotod ja seiklemine on kokku Fotojaht.

Urve saatis meile kirja, et ootab meid esmaspäeva hommikul 9.45 Oja tee bussipeatuses suure vahtra all.

Sinna me siis oma sammud, ühtses rivis, seadsimegi.

Urve oli meile ettevalmistanud suure hulga huvitavaid ülesandeid.

Otsi kiviaed, vaata mis kivist see on tehtud ja tee aiale üks häbelik kuid uudishimulik sajajalgne.

Paekiviaed on seal.

Väga uudistav-häbelik sajajalgne.

Edasi mine mööda kõnniteed, kuni jõuad kaseni. Vaatle puulehti ja koort. Leppige sõbraga kokku, mis loom te võiksite olla ja liikuge selle looma kujuna männini.

Koerad, draakonid, liblikad, kassid........

Vaatle männi okkaid. Ehi mänd enda küljest võetud esemega.

Kaunistuseks on mütsid kindad,sallid kommipaberid.

Liigu edasi kuusehekini. Vaatle okkaid ja võrdle neid männiokastega. Tee kuuse juures „Kuku“ foto.

KUKU!!!

Nüüd liigu edasi keksides, kuni tee keerab vasakule.

Vasak on seal pool.

Jõuad loodusliku veefiltri ehk hundinuiade juurde. Ulu hundi kombel.

UUUUUUUU.....

Leia suur puu ning teda kallista..

Kalli-kalli.

Metsas elab palju ämblikke. Tee ämblikupesast üks foto.

Emaämblikupesa ja kuri emaämblik seal keskel.

Korja matkateelt üks oks, mis ei oleks sinu käest pikem. Korja ka värvilisi lehti. Tee kaasavõetud okstest ja lehtedest maal.

"Matkaseikleja."

Kui jõuad metsakuninga, tamme, juurde moodusta sipelgapesa.

Sipelgad on pesas soojas.

Jugapuu on hästi mürgine, tema ümber peab olema kiviaed.

Tugev müür ,mis ei lase lapsi läbi.

Edasi mängi luurajaid ja luura õpetajat.

Ma piilun sind põõsast ja põranda praost.

Kännul kasvab palju seeni.

Erilised, kuid mitte mürgised, kännuseened.

Kui sillast üle jõuad, harjuta toonekurgede lennukoolis õhkutõusu.

Pea-aegu saime jalad maast lahti.

Kuusk on hea sõber, ta kaitseb tuule ja vihma eest. Mine tema alla peitu.

Võimas tunne. kui sul on selline sõber.

Leia lehis ja kirjuta tema nimi kusagile.

See on meie lehis.

Lahenda ülesanne koos sõbraga.

Päris raske on.

Lisaks leidsime veel:

Kunst vees ja heinas.

Kalamehe unistus- tõugupesa.

Kes, kes siin puu all elab?

Vapustav seen.

Sügis naabriaias.

Lilled õpetajale- aitäh!

Mõnus matk Keila-Joal

Nii nagu alati oli ka sellel korral matka eesmärgiks midagi õppida.

Keila-Juga

Mihkel" Kas me täna tundi siis ei teegi?"

Anne "Ikka teeme!Täna õpime õues."

Mihkel "Ah, nüüd sa rikkusid küll matka ära" J

Kui me Keila-Joale jõudsime ootas meid ees 2,3 km matkarada (meil tuli natuke rohkem, kuna eksisime veidi ära, noh nii kaks korda J ! ).

Ja siis nüüd õppimisest.

Lapsed jagunesid viieks. Olid kokad,kes pidid silmad lahti ringi käima ja vaatama mida ja millest saaks süüa teha. Kokad leidsid seeni, mustikaid, põldmarju, pihlakaid, jänesekapsaid ja pardi parve. Ehitajad, nende üleandeks oli leida erinevaid puid ja mõelda, mida nendest ehitada. Männist saab sauna, kuusest maja, vanast kännust trooni, samblast katuse, kividest vundamendi. Jäljekütid vaatasid, kas metsas on näha loomade jälgi. Leidsime mõned urud, ilmselt hiirte omad, kraapimisjäljed olid kindlalt karu omad J, kooreüraski „pesad“ ( Selliseid haigeid puid oli metsas palju ja kus on ürask seal on ka rähn.), mullamutihunnikuid. Ravitsejad vaatasid kas leidub metsa all ka mõni ravimtaim. Leidsime ainult pihlaka ja põdrasambla, et teed teha.Ja siis olid meil veel ka kunstnikud. Nemad vaatasid, kas millegist saaks midagi meisterdada. Leidsime käbisid, kõrsi, lehti, tõrusid ja kastanimunasid ja erinevaid oksi ehk pulki.

Mis me siis ka õppisime? Seda, et loodust peab hoidma, see on meie tähtsaim vara. Õppisime märkama erinevaid puid ja nende pisidetaile. Saime omasilmaga näha ja ka katsuda kooreüraski näritud puid. Õppimine käis nii, et ei saanud arugi.