Palju õnne armas isa,
ole ikka vapper, visa.
Tahan olla sinu moodi,
kui mind sinu lapseks loodi.
Isadepäevahommik algas meil nagu ikka, ühtse pudrusöömisega. On juba traditsiooniks saanud, et sellel hommikul on menüüs riisihelbepuder ja maasikatoormoos. Ja see on samuti traditsioon, et maitseb jubekolehirmus hästi :)
Ruttu-ruttu, toit on laual!Kõhud täis, issid tööle ja tegutsema.
Nii vahva kui isal leidub natukenegi aega,
et korraks maha istuda
või mängumajja pugeda :)
Õhtul tuleb isa töölt ja on näljane, vaja talle saia küpsetada.
Seekord otsustasime teha juustukukleid.
"Huvitav, kas need nõnda ka läbi küpsevad?" :)
"Imelihtne, kuid samas maitsev" arvasin mina. Kuid võta näpust, polnudki nii lihtne, täitsa raske oli!
Rullin, rullin, rullin
nagu jaksan!
Kaks kätt on ikka kolm kätt :)
ehk sõpra tunned hädas.
Tsip-tsip juustuke!
Pole üldse kerge suure kööginoaga taignarulli katki lõigata-saagida.Kuid hakkama saime, kõik näpud jäid alles ja terveks.
"Minul ei lubata küll kodus nii suure noaga lõigata!"
"No vot,kui hea, et sa lasteaias käid! :)"
Ja nüüd,pirukad ahju küpsema!
Seal meid võttis vastu giid, kes vaatamata oma väga tugevale aktsendile, suutis kuulama panna ka kõige suurema marakrati.
Väga vana vanaaegne tuuker! Kõlbab ainult vaatamiseks!
Omapäi uudistamas!
Tõelised meredehirmud!
"Lapsed, mis see on?"
"See on telefon!"
"Nu, aga täpsemalt?"
"See on mobiiltelefon!"
Päeva parim hetk oli see, kui sai isa süles üle katuseserva öist Tallinnat imetleda. Oli küll külm aga mõnus ja turvaline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar