Esko talus uudistamas

Kas lehmad joovad piima? Mida nad söövad, kui õues on lumi? Kus lehmad magavad? Kas piima tuleb lehmal ninast või  sabast? Kuidas saab jogurtit ja kuidas lehmad teevad juustu? 

Läksime kõigile küsimustele vastuseid otsima Esko tallu.

 Meid võttis vastu taluperemees Vello, kelle talus on 300 lehma (piima- ja lihaveised).

Vello rääkis,et lehmad ei joogi piima vaid hoopis vett! Ja vett nad lasevad endale kraanist ise!  

Kui õues on talv, siis söövad lehmad kuiva heina ja silo (silo on kui meile salat). 

Saime meiegi loomadele ise salatit kuhjadena ette kanda.

Peale  meie külaskäiku pole neid kolm päeva vaja toita J

Mõni lehm on sarvedeta kuna ta on vasikapõlves ära „nudistatud“, see tähendab seda, et tal on sarvemügarikud ära võetud. 

Ikka selleks, et loom ei oleks endale ja teistele oma teravate sarvedega ohtlik.

Sarvedega või ilma, väikesed poisid maitsevad ikkagi.

Lehmad ei annagi piima sabast! Piim tuleb udarast ja neljast nisast mis ripuvad udara küljes. Saime ise ka tunda kuidas lüpsimasin sõrmest piima üritab kätte saada.

Oo...siis sinna pean sõrme toppima!!

Igal lehmal on oma kindel koht, kus ta sööb,magab ja annab piima. Kerlin: Nad on reas nagu kommid karbis :) On ju jah!

Ei jäänud meeslehmgi (pull)nägemata-toitmata!

Esko talus ei teegi lehmad jogurtit ja juustu. Peremees  on palganud selleks haldja- Juustuhaldja!  Tema jaoks ei ole raske valmistada piimast jogurtit, hapukoort, juustu, võid, kohupiima,kama jne.....

Aitäh, meile meeldis! 

ISA ON IKKA NII HEA ASI

 Isa on ikka hea asi küll. Kui teda poleks, siis poleks meil üldse liiva millega mängida. 
Me oleme usinalt pea kaks aastat kühveldanud, kaevanud, loopinud liiva pähe, silma, kraevahele....ühesõnaga oleme kõvasti vaeva näinud ja liivakasti tühjendanud. Peab rõõmsalt kogema, et "Mission complited!" selle aasta kevadeks saimegi liivakasti tühjaks! :) 
Nüüd aga kerkis õpetajatele uus probleem, et kus need lapsed siis mängivad, kui liiva pole?!? Nagu ütleb vanasõna "Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem!" Lauri isa Janek teatas, et tema toob liiva, toob kohe kõigile ja tassib laiali ka!

No küll on isa üks hea asi! Õnneks juhtus nii, et Lauri isale tulid veel appi Lola isa Kristjan, Isabeli isa Reimo, Alissia isa Valeri ja Sten Marteni isa Silver

                                                   

Tegelikult oleme me ise ka ikka väga tublid. Aga rohkem ikkagi liiva välja viskamises :)

Kahjuks on isa ikka nii hea, et käskis kogu liiva tagasi liivakasti panna :(

Kui liiv sai veetud ja liivakastil lausa kuhi peal, jätkus isadel veel rammu, et  lastele lõbusõitu teha.

AITÄH, ARMASAD ISAD, nüüd on jälle mida kaevata ja kühveldada ja sõbrale kraevahele kallata ( kui õpetaja ei näe :)!!  )

Must luud, valge luud, kanna mind kui põrgutuul!

Kunagi ammu-ammu, printsesside aegu arvati, et nõiad on Kuradi pruudid, seepärast hukat neid tuleriidal. Külainimesed kogunesid õhtuhämaruses tõrvikuvalgel neile jahti pidama. Õnneks tänapäeval nõidu enam ei põletata.

Tänapäeval käivad nõiad hoopis lasteaias :) 

Hommikul parkis iga nõiahakatis oma luua "NÕIDADE TAKSOPARK"-i ,

et siis nõia tegusid tegema hakata.

Lisaks tavapärastele nõiatempudele olid kavas nõiduslik muusika, musta kassi loomine ja üks nõiaeksam.  Nõid Ats Hendrikul oli aeg astuda nõiakomitee ette, et teada saada, kas ta on juba valmis suurteks nõiategudeks. 

Katseks oli tuua inimestele häda ja viletsust, valu ja ikaldust. Seega otsustas Ats Hendrik panna vulkaani purskama tuld ja laavat. Nõiakomitee esinõiana võin öelda, et väike nõid sooritas eksami suurepäraselt ja teda lubati õhtul koos teiste nõidadega diskotuppa tantsima.

Veel viimased okste sättimised ja "LENDU!".....peol näeme!!!

Õhtuks oli terve Alasniidu lasteaed muutunud tõeliseks Bloksbergi mäeks.

Lisaks tantsimisele "Diskosaalis" oli võimalus meisterdada võlukeppe, vaadata teatrit, saada osa ennustustest, teha suu magusaks kohvikus ja......

Kolesalongis saada lahti inimlapse koledusest, et muutuda tõeliselt hirmus ilusaks, kole kenaks ja õudselt armsaks NÕIAKS.

 Teid teenindasid Kloti ja Doti.

Eestimaal on sünnipäev!

18-22 veebruar oli meie rühmas kõrgendatud tähelepanu Eesti Vabariigi 95 sünnipäeval.Tuletasime meelde kõik tähtsamad sümbolid- lipp, vapp, rahvuslind ja rahvuslill- need kõik on kohalolnud lastel sege kui seebivesi :D  Lisaks saime teada, et rahvuskivi on paekivi ja rahvuskala on räim.

Õpetaja Anne uuris lastelt, mille järgi nad aru saavad, et me elame Eestis ja mis on kodumaa? Loomulikult teadsid lapsed Eestit kõige paremini lipu järgi ja teati sedagi, et meil räägitakse eesti keelt ja on president ja vapp ja hümn. Kodumaa aga seostus enim oma koduga või siis nagu Karl Gustav arvas: "Kodumaa aga on seal, kus on kodu ja lasteaed. Kodumaal on küla ja aed ja muru"

Õpetaja Annega meisterdati valmis vahvad pildid Pika Hermanni tornist koos lehviva lipu ja lendavate suitsupääsukestega ning valmisid vahvad trükitehnikas rukililled.

 

 

Neljapäeval aga vaadates Jänku Jussi multifilmi  paraadist tekkis lastel diskussioon selle üle, et paljud pole kunagi Pika Hermaani torni päriselt näinud ja ei tea mis koht on Vabaduse väljak. Mõeldud tehtud- läheme siis vaatama! Kiiresti riided selga ja bussipeale- küll oli põnev, sest sõit tekita taaskord niipalju elevust ja küsimusi, et esimesed peatused ei saanud me kuidagi rahulikult istuda.
Trolli oodates aga uudistati juba rohkem- nii pikka sõitu pole me varem ju teinud.
Vabaduse väljakul vaatasime üle Vabadussõja võidusamba- küll oli ikka kõrge trepp, üles oli hea joosta aga alla tulla oli päris hirmus, sõbra käsi oli hea abiline! Uudistasime ka läbi klaasi maa-alust  Harju väravat.

Seejärel viis tee meid kõrgetest treppidest üles  Pika Hermanni torni otsima. Tee oli libe ja mäkketõus päris väsitav- aga me ju oleme vaprad! Eemalt märkasid tähelepanelikumad juba torni, mille tipus lehvis uhkelt sini-must-valge lipp. Lähemale jõudes tekitas elevust see, et need P-H müürid on ikka tohutult kõrged!

                                                                                                          Tagasi sõitsime aga hoopis Balti jaamast ja seekord vana trolliga, mille kohta ütles Lola, et " See vana troll raksus koguaeg"

 Lapsed ise ütlesid, et oli põnev ja lahe ja lõbus, reis meeldis ja oli väsitav samuti.
Igaljuhul kindel on see, et meil oli vahva, kõrged trepid ja
mäest üles-alla seiklemine oligi põnev ja väga väsitav, sest peale seda tuli kõigil magus uni :)












Reedel aga oli nädala lõpetamine piduliku aktusega saalis. Laulsime Eestle sünnipäevalaulu, tantsisime lõbusat tantsu ja kuulasime-vaatasime viisakalt teiste rühmade esinemist.
Olime tublid ja ilusad!
Rohkem pilte:
https://picasaweb.google.com/117523461410214158302/EestiVabariigi95Sunnipaev22022013?authkey=Gv1sRgCMS5gaCN1djn2wE#

Hõissa,vastlad!

Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad,

kasuk seljas lumine, jalas valged pastlad...

 Vastlahommik algas meil suure vastlavurri meisterdamise ja vurritamisega. Meisterdamises oleme hästi osavad, kuid vurritamisega on veidi keerulisemad lood :(  Nagu ütleb tark vana-rahvas "Harjutamine teeb meistriks!", nõnda siis tark noor-rahvas muudkui harjutab, kuni õue minemise ajani kohe.

 Veel viimane pilguheit, kas kelk on oma ja kas nöör ikka peab......

ning kas kelgul ikka seda õiget hoogu ja libisemist jätkub.

Seisime, kui üks mees rivis, et vastlamänge mängida.

Esimeses mängus oli tarvis proovile panna väledad saapad ja osavad käpikud. Seda ikka selleks, et korjata kelgule hästi palju palle. Neoonsed pallid olid lausa võlutud, nende sees olid peidus soovid!

 Järgmisena vajasime teravaid silmi, täpseid käsi ja kiireid jalgu. Nimelt seisid "jahimehed" kelgu taga ning püüdsid üle väljaku kihutavaid " kitsekesi" sabapallidega tabada!

Mängud mängitud, võistlused võisteldud, ei muud, kui liugu laskma!

Lustisime kelgumäel, nii et seljad märjad ja põsed punased. Suur lust ja rõõm puges iga väikese ja suure inimese põue ning jääb sinna pikaks pikaks ajaks püsima.

Kaunist vastlapäeva!

 

Mardid tulevad!

9. novembri õhtul, kui suurem osa lapsi juba emmede-issidega koju olid läinu ja e Liisbeti ja Sten Marteniga rühmas toimetasime märkasime õues huvitavat seltskonda. Meie rühma akna tagant silkasid  mööda Mardisandid!

Mardipere suundus meie naabrite Kuldkingade poole ja peagi kostus meieni lual "Laske Mardid tuppa tulla..." Oi-oi  kui põnev oli ja uudishimu oli ka suur, seega otsustasime  piiluma minna ja need huvitavad tegelased üle vaadata.

Mõeldud-tehtud, kapist said kaasa haaratud sinna tagavaraks jäänud kommid ja kiirustasime lastega Kuldkingade poole. 

 

Õpetaja Ines oli sandid juba kenasti tuppa kutsunud ja lõpetati just oma esitust. Mardipere oli päris suur  ja isegi titt oli neil kaasas:)

 

Mardisandid olid nii hästi ette valmistunud- laulsid, tantsisid, lugesid luuletusi, rääkisid nalju. Titt usaldati tantsu ajaks õpetaja Inese kätte ja nii õnnestus meilgi piiluda seda pisikest Mardititte lähemalt. Oli ikka täitsa armas titt!

Igaljuhul lapsed kuulasid ja vaatasid näod tõsised ja suud lahti Mardisantide toimetamist :)

Kui kõik laulud ja tantsud tantsitud said ja Mardipere oma nänni kätte olid saanud ning meie rõõmsalt oma rühma jõudsime, kuulsime uksele koputust...Ohhhhh, ma ju andsin kõik kommid ära, jõudsin ma vaid mõelda.
Ust avades astus sisse üksik Mardisant, kes võttis ihuüksi üles laulu ja üllatus-üllatus- tõi hoopis meile kommi!

Mardisant Ene ;)

Aitähh Ene toreda üllatuse eest!

Issi, head Isadepäeva!

Taas on kätte jõudnud Isadepäev. Ettevalmistused kestsid terve nädala. Esiteks me voltisime, lõikasime ja kleepisime ning kokku tuli selline tore kaart, mille sisse iga laps, kas ise või õpetaja abiga, kirjutas oma nime.

Kui kaart valmis, me hakkasime tegelema kingituste meisterdamisega.




Kõigepealt valisime endile ühe oksa,

                                                                                                                         

ning pistsime seejärel selle kipsi sisse "kasvama".

Ning kui oksake oli paar päeva kipsis seisnud ja me olime seda katsunud ja vaadanud, sirguski sellest oksakesest korralik "Rahapuu"

 Siinkohal on õige aeg tänada kõiki, kes aitasid meid rahapuu kasvatamisel :) 

Kui kätte jõudis kolmapäev, tulid issid koos lastega juba traditsioonilisele pudru söömise hommikule. Menüüs oli riisipuder vaarika toormoosiga.

Koos issiga maitses puder ka nendele lastele, kes tavaliselt putru ei armasta. 

Kõht täis ja tuju hea asutasid issid ennast tööle. 

Tore oli, et ka sellel aastal leidus issidel aega, et veidi koos lapsega enne tööle minemist mängida.

Veel viimsaed musid-kallid ja "Õhtul näeme!" ning saimegi asuda ettevalmistama õhtust mängupidu. 

Nii nagu ikka ei möödu ka meil ükski pidu ilma söögita. Kui eelmisel aastal meisterdasime issidele küpsisetorti, siis sel aastal küpsetasime viineripirukaid.

                                                                             











Viineripirukaid on  imelihtne teha, ainult rulli....                                                                                                                                                                ...lõika, vaata,et sõber teeks õigesti

pintselda munaga üle ning saada ahju küpsema!

Küll ootamine paneb aja venima, kohe kuidagi ei jõudnud ära oodata millal saabub õhtu.

 Lõpuks oli päevast saanud õhtu, ning riburada tulid ka issid töölt.

Võtsime end kenasti ritta ja lugesime luuletuse:

Minu isa on pikk kui osi,

seepärast ema ta meile kosis.

Mulle meeldivad pikad isad,

pikad on pallimängus visad.

Ja kui isa on mulle ratsuks,

tema õla pealt pilvi ma katsun.

Nüüd, kus ametlik ja pidulik osa läbi, asusime lõbusalt koos mängima, möllama, meisterdama ja joonistama.

 

Kaitse enda ja lapse õhupalli, kuid proovi teiste omasid ära lõhkuda.

Olime eelnevalt joonistanud isadest portreed ja nüüd said ka issid võimaluse meist portree teha. 

Mhmmm,  kes küll osavam on :)?!

Olgu, olgu meil oli väike eelis. Meie silmad olid avatud, aga isad on suuremad ka!!! :)

Peale väikest kehakinnitust ja janu kustutamist oligi aeg kodupoole hakkata sättima. Aga kuna meie õue-ala on suhteliselt märg, siis ootas issisid veel ees viimane ülesanne. Koos lapsega oli vaja meisterdada transpordivahend, mis neid kenasti koju viiks.

Meisterdati just õigeid asju: laevu, lennukeid, autosid ja porisaane.  

KAUNIST ISADEPÄEVA, PÄÄSUSILMAD!